Kloogaranna – Laulasmaa supelranna rada

Raja pikkus

5 km / 10 km

Kuluv aeg

60 min / 120 min

Sobiv aastaaeg

Suvi

Kellele mõeldud

Jõukohane kõigile, suur osa rajalõike on lahtise rannaliivaga.

Kohale jõudmine

Tallinnast Kloogaranda saab sõita nii Keila-Paldiski kui ka Rannamõisa-Kloogaranna maanteed mööda; Kloogaranda sõidavad Elroni elektrirongid ning liinibussid 127 ja 128. Start Kloogaranna raudteejaama juures, kust rannani on sadakond meetrit.

Parkimine

Kloogaranna rannaalal on kaks avalikku valveta parklat.

Tähistus

Pidev tähistus puudub. Rada kulgeb enamasti mööda kallasrada; pöörangutel rannast metsa alla on puudel sinised triibud.
Suures osas kulgeb teekond mööda Lahepere lahe kallasrada, põigates vahepeal rannaäärsesse metsa. Mõnel pool ühtib tee sinivalge tähistusega rahvusvahelise matkarajaga E9. Kloogaranda tagasi saab kõmpida maantee servas mööda kergliiklusteed.

Raja tutvustus

 

Nostalgiarand

Meri, rannaliiv ja männimets on meelitanud Lahepere lahe äärde väljasõitudele juba alates 19. sajandi algusest. Siinne rannik on supelrannaks justkui loodud. Pikka liivaranda ääristab maa poolt kena männimets. Merevesi läheb sügavaks väga aeglaselt.
Kloogaranna hiilgeajad supelrannana jäävad nõukogude aega, mil siia kerkis hulk suvilaid ja hooneid rannateeninduseks. 1960. a hakkasid Kloogaranda sõitma elektrirongid, mis tõid kohale loendamatult suvitajaid. Suvituselu kees. Rannas töötas vetelpäästejaam, restoran ja söökla, rannatarvete laenutus ning isegi juuksur. Kioskitest sai peesitaja janukustutust ja kõhutäidet. Tehti teatrit ja anti kontserte.

Suvitajad 1964. a. Allikas EFA 0-65446

Praegu saab suviti rannas kasutada rannajalgpalli, -volle ja -tennisväljakuid ning riietuskabiine. Muid rannateenuseid pole, kuid rannaspordi ja looduses liikumise nautijatele garanteerib pikk liivarand meeldivaid elamusi.

rannavolle

Sakste rand

Poolel teel Laulasmaale asub Kõltsu mõis (Wellenhof), mis 1806. aastal eraldus Põllküla mõisast. Mõisahoone jääb rannast vaadates metsa varju, kuid maantee kaudu tagasi matkates paistab kenasti. Siinse kandi kõige esinduslikuma suvelossi lasi 19. sajandi lõpus ehitada parun Otto von Uexkülli lesk, kes kuni 20. sajandi algusaastateni Kõltsus suvitas. Kena puitpitsdekooriga eklektilist laudvooderdusega hoonet troonib sihvakas torn. Hilisemad omanikud müüsid mõisamaad kruntideks, mille ostjad olid jõukad kaupmehed ja vabrikandid, nende hulgas oli peale baltisakslaste juba ka varakaid eestlasi. Nõnda tekkis nii Laulasmaale kui ka Kloogaranda kümneid uhkeid suvemajasid, millest üksikud on säilinud praeguseni. Osa hävis maailmasõdades, osa laastati nõukogude ajal, mil mõni villa läks koguni kütteks. Kõltsu mõisas tegutses nõukogude ajal pioneerilaager. Mõis on endises uhkuses taastatud ning võõrustab kontserte ning muid sündmusi.

Surfirand

Lahepere laht on avatud lääne- ja loodetuultele, mida kasutavad varmalt ära lohesurfarid. Kogu siinkandi rannik Kloogarannast Laulasmaani, aga ka Lohusalus on lohesurfiks väga paslik. Liivane kivideta madal kaldavesi sobib ka algajale lohe- ja purilaudurile ning aerusurfarile.