Kolme Klooga matkarada

Raja pikkus

8 km

Kuluv aeg

120 min

Sobiv aastaaeg

Igal aastaajal

Kellele mõeldud

Jõukohane kõigile. Lumeta ajal läbitav ka jalgrattal.

Kohale jõudmine

Rada algab Kloogaranna raudteejaama juures. Kloogaranda sõidavad nii Elroni elektrirongid kui ka maakonnabussid 127 ja 128.

Parkimine

Kloogaranna raudteejaama lähedal Ranna tee lõpus on suur valveta parkla.

Tähistus

Hetkel puudub, kuid rada kulgeb kogu aeg mööda korralikku teed või metsarada. Alguses on puudel rahvusvahelise matkaraja E9 sinivalged triibud.
Matkarada viib Kloogaranna raudteejaama juurest mööda metsateed Klooga aedlinna ning alevikku ning toob matkaja läbi kena männimetsa ringiga tagasi Kloogaranda. Alguses ühtib tee sinivalge tähistusega rahvusvahelise matkarajaga E9.

Raja tutvustus

Holokausti ohvrite mälestuspaik

Matk algab Kloogaranna raudteejaama juurest. Sealt tuleb suunduda Muuli teele, kust jõuab veidi vähem kui kilomeetri pärast Paldsiki maanteeni. Teisel pool maanteed jätkub metsarada Klooga aedlinna suunas. Pooleteist kilomeetri pärast on teel holokausti ohvrite mälestuspaik, kus Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioon tutvustab Klooga koonduslaagri traagilisi sündmusi. 1944. aasta 19. septembril toimus Kloogal üks suuremaid massihukkamisi Saksa okupatsiooni aegses Eestis. Kenas metsaaluses juhatavad teerajad suurte betoonplokkideni, millel paiknevad näituse tekstid ja pildid. Betoonplokid viitavad sümboolselt Klooga laagrile – sealsed vangid valmistasid Saksamaa sõjatööstuse tarvis betoonelemente. Maastikul omapäraselt lahendatud mälestusnäitus on avatud kõigile ööpäevaringselt. 

Klooga koonduslaagris hukatute mälestusnäitus

Mitmekihiline Klooga

Mälestuspaiga jalgteed juhatavad matkaja Klooga aedlinna rongijaama. Teisel pool raudteed viib Raudtee tänav Aedlinna teeni, mille ääres kergliiklusteel jätkub matk läbi Klooga. Klooga on ligi 1000 elanikuga värvika ajalooga alevik samanimelise järve ääres.

1930. aastate lõpus jäi aedlinna arendamine looduskaunis männimetsas Nõukogude sõjaväe saabumisega soiku. Strateegiliselt ja logistiliselt hea asukoha tõttu oli siia juba enne Teist maailmasõda rajatud suur sõjaväelinnak. Sellest ajast on alles kahekorruselisi barakilaadseid elamuid. Edasi kujuneski Kloogast sõjaväeasula. Teise maailmasõja ajal oli Kloogal Saksa vägede koonduslaager. Tänaseni kujundavad aleviku ilmet stalinistlikus stiilis hooned (kool, ohvitseride maja jt). Nõukogude Liidu sõjaväelased lahkusid Kloogalt lõplikult alles 1994. a suvel. Pärast Nõukogude vägede lahkumist sõjaväelinnaku hooned enamasti lagunesid või lammutati.

Aleviku keskel möödub tee Klooga järvest, mille kaldale on rajatud väike supluskoht. Klooga järve idakaldal paiknes kunagi uhke mõis, mis aastatel 1665–1908 kuulus von Klugenite suguvõsale, kelle nimest tulenes mõisa eestipärane nimekuju Klooga. Mõisa peahoone kuulus aastakümneid (1939.–1992) Nõukogude sõjaväele, kelle valduses lagunema hakanud hoone on varemetes.

Aedlinna tee lõppedes tuleb keerata vasakule. Mõnesaja meetri pärast jätkub matk Klooga rongijaama vastas üle tee mööda Sihi teed põhja suunas. Läbi valgusküllase männimetsa, kus on suvel ohtralt marju ja seeni, viib rada (lõpuosas kannab nime Käbimetsa tee) otsejoones Kloogaranda. Paldiski maanteelt matka alguskohta saab kõige lihtsamalt mööda Ranna teed.